Helpflight

Menu

Rubriik: Lennuabi

Lennupagasiga seotud probleemide arv on tõusuteel

Puhkus peaks tegema inimese pea selgeks ning andma võimaluse lõõgastuda, kuid seda võib paraku häirida tähtsaid reisiasju täis pagasi kadumine. Reisisihtkohta pagasita saabumine on kahjuks kasvav probleem.

Globaalselt on lennureisijad pidanud aina rohkem ja rohkem tegelema pagasiprobleemidega. Taxi2Airport Nederland sõnul, kes uurisid SITA-reportaazi globaalsete pagasiprobleemide kohta, on aastast 2014 kadunud, kahjustatud või hilinenud pagasiesemete arv märgatavalt tõusnud. See põhjustas probleeme 22 miljoni pagasiesemega aastal 2013, ning tõusis 24.8 miljoni esemeni 2018 aastaks. Kuigi peab märkima, et ainult 5% nendest pagasiesemetest on jäänud kadunuks või selgub, et pagas on varastatud, millest moodustub 1,24 miljonit pagasieset 2018 aastaks. Ülejäänud pagasiprobleemide põhjusteks on pagasi üleviimine (46%), lennukile laadimine (16%) ja vead, mis on põhjustatud turvameeskonna poolt või esinenud checkin’i ajal (16%).

Pagasi kadumise ohtude vastu tasub teha reisikindlustus.

Kuidas avastada maailma, kui rahakott seda ei luba?

Maailm on täis erinevaid põnevaid kultuure, rahvuseid ja maid, mis avab igaühel võimaluse avardada oma silmaringi ja avastada detaile, mida vaid kodumaal ei leia. Samas pakuvad avastamisrõõmu kodukoha linnad, matkarajad ja vaatamisväärsused.

Uute keskkondadega tutvumine on justkui võimalus põgenemiseks meie igapäevaelust, kus saame värskendada oma mõtteid, et olla hiljem olla taas hingega asjade juures, mis koju naasedes tegelemist vajavad ning mis on meie jaoks olulised. Küll aga on sageli probleemiks see, et igapäeva elus olevad vajadused ja mugavused nõuavad palju kulutusi, mistõttu jääb ka kulukam reisimine eelkõige tahaplaanile. See ei pea kindlasti nii olema.

Tahad reisida, aga rahadega on kitsas?

Kui rahadega on kitsas, siis pakuvad erinevad laenuandjad ja pangad võimalust võtta puhkuselaene – laenud, mis oma laenusumma ja madalate intressimääradega võimaldavad igal inimestel minna reisima ja puhkama. Ise valid, kas on selleks soojamaareis või hoopis kultuuririkkad suurlinnad.

Puhkuselaen on sisuliselt sama, mis väikelaen – maksimaalne summa ulatub kuni 10 000 euroni ning intress on väiksem. Nii ei jää ükski põnev paik avastamata. Pea meeles, et tegu on finantskohustusega, mispärast pead olema veendunud, et suudad laenu igakuiselt tagasi maksta ning seda ka pikas perspektiivis.

Miks võtta puhkuselaen?

Elu on ilus ning näha on palju. Võta aeg maha ning avasta kas kaunist Eestimaad või teistmoodi välismaad. Jäta kasvõi hetkeks tahaplaanile kõik kohustused ning väärtusta end ümbritsevat. Puhkuselaen võimaldab katta kõik reisiga seonduvad kulud – hotellid, lennupiletid, autorent, vabaaja tegevused ning muud kulutused, mis muudavad reisi täisväärtuslikumaks. Kogu kokku enda jaoks ilusad hetked ilma, et peaksid muretsema raha pärast.

Kes saab puhkuselaenu võtta?

Puhkuselaenu saab võtta igaüks, kes on

  • vähemalt 18-aastane;
  • on Eesti kodanik või elamisloaga;
  • kellel on stabiilne sissetulek;
  • kellel puudub aktiivne maksehäire.

Nii lihtne ongi. Laenu taotlemiseks tuleb aga leida laenuandja, kelle pakkumine oleks kõige soodsam ja paindlikum. See tähendab seda, et igakuiselt pead tasuma intresse, mõnikord ka haldustasusid ning laenulepingu sõlmimisel ka lepingutasu. Küll aga pakuvad osad laenuandjad madalamat intressi või lausa tasuta lepingutasu, mispärast on õige laenuandja leidmine kindlasti oluline.

Puhkuselaenu laenupuhkus

Kui laenumaksed hakkavad üle pea kasvama, siis tasub võtta puhkuselaenu laenupuhkust. Nii naljakalt see kõlabki, kuid samas on see igati mõistlik. Keegi meist ei tea kunagi millal meie elus tuleb ette keerulisi hetki – kus kaotame töö, kus jääme ootamatult haigeks jne. Sel juhul peaksid tasuma igakuiselt vaid laenu intresse ning saad varuda enda jaoks nii aega kui ka rohkem raha, et laen tagasi maksta. Puhka laenust.

Kuidas leida sobiv laenupakkumine?

Puhkuselaenu valimisel on oluline leida laenupakkuja, kes pakuks sulle soodsat intresse ja muid väikeseid kulusid ja paindlikke tingimusi. Seepärast ongi oluline leida laenud, mis vastaksid Sinu ootustele ja soovidele. Soojamaareisid ja põnevusrohked matkad ootavad! Ära unusta reisikindlustust.

Koer, kes sai lennu tühistamise kompensatsiooni

Jack sai esimeseks koeraks, kes on edukalt nõudnud kompensatsiooni oma tühistatud lennu eest. Koer pidi lendama Danish Air Transport’iga (DAT) Palermost Lampedusasse reserveeritud koduloomapagasi piletiga, kuid ei saanud lennata tühistamise tõttu.

Lend tühistati ning koeral oli õigus kompensatsioonile

Kuna pilet oli talle ostetud ning oli olemas ka advokaat, pidi lennufirma seaduse Nr 261/2004 järgi kulud kompenseerima, kuid loomulikult ei olnud koeral võimalik allkirja anda. Danish Air Transport’i tegevjuht Jesper Rungholm tunnistas, et koeral oli õigus kompensatsioonile, kuna EU 261 väidab, et seadus kehtib “reisijale, kes on pileti või sarnase reisidokumendi omanik” ning lisaks ei ole täpsustust, mis väidaks et termin “reisija” viitab ainult inimestele.

Koer Jackil oli tänu tehnilise rikke tõttu EU 261/2004 regulatsiooni järgi õigus kompensatsioonile

Lend Palermost Lampedusasse oli planeeritud hommikul lahkuma, kuid avastati, et lennukil esines tehniline rike. Tehnilised rikked loevad lennufirma vastutusena, seega oli reisile pandud koeral õigus kompensatsioonile.

Lennufirma juhataja oli kompensatsiooni üle maruvihane ning nimetas tegu ahneks

Rungholm ei olnud vaimustuses, kuid pidi aktsepteerima tõsiasja, et tegu oli eriskummalise lennukompensatsiooni juhtumiga. Oma vihas väitis ta, et “EU 261 on hästi tuntud kui tõeline katastroof ning regulatsioon vajab ammu juba muutmist.” Vihas regulatsiooni üle, mis kaitseb reisijate õiguseid ning täpsustab, millal neil õigus kompensatsioonile on, ei ole Rungholm lennuäris ainus, kes ei nõustu EL-i poolt seatud regulatsiooniga. Montserrat Barriga, European Regions Airline Association’i juhataja, väljendas selgelt oma pahameelt öeldes, et “see on tõestus osade inimeste ahnusest, mis lennufirmade töös peitub.” Ta selgitab, et EU 261 on paljusid lennufirmasid negatiivselt mõjutanud, kuna peavad kinni pidama regulatsioonist, mis tihtilugu neid pankrotti jätab. Seda eriti suvekuudel, kui lennuliikluse tihenemise tõttu esineb rohkem hilinemisi ning tühistamisi.

Mis on EU 261/2004?

Euroopa Liidus kehtivad reeglid ja seadused, mis määravad selle, kuidas lennufirmad oma reisijaid kohelda saavad. Ostes lennupileti nõustute lennufirma tingimustega. See aga ei tähenda, et lennufirma võib teid kohelda ükstahes kuidas soovivad ning ainult lähtuma oma tingimustest, vaid samuti peavad nad ka järgima suuniseid. See kehtib nii euroopa lennufirmadele kui ka euroopavälistele firmadele, kes Euroopasse lendavad.

Et kindlustada reisjiate õiguste kaitse, on Europarlament ja Euroopa Komisjon kehtestanud regulatsiooni 261/2004. See dokument kehtestab reeglid täpsete kriteeriumite ja tingimuste kohta, et reisijaid kompenseerida lendude tühistamise ja reisist mahajätmise puhul.Viis aastat hiljem, aastal 2009, võeti vastu otsus, et need reeglid ei peaks kehtima vaid tühistatud lendude ja reisist mahajätmise puhul, vaid ka lendude hilinemistel. See tähendab, et kõikidel lennureisijatel, kelle lend hilineb on Euroopas õigus abile ning ka paljudel juhtudel õigus kompensatsioonile.

Millistel tingimustel peale tehniliste rikete on teil õigus kompensatsiooni küsida?

Järgnevad faktorid määravad, kas teil on õigus kompensatsioonile hilinenud, tühistatud või ülereserveeritud lennu korral:

Milline on parim lennukompensatsiooni firma

Kompensatsiooni küsimine lennu hilinemise või tühistamise puhul on tänapäeval üsna kulukas. Paljud lennukompensatsioonifirmad on oma hinnamudelid protsentidesse teisendanud. Nii on läinud kasutajal keeruliseks mõista, kui palju kulud tõusevad konkreetse lennunõudefirma puhul, mis teeb nõude esitamiseks õige firma valimise ebamugavaks.

Võtsime initsiatiivi ning testisime 10 erinevat juhtumit välismaiste kompensatsioonifirmadega. Esitame kogusumma numbrites – teie lõplik kompensatsioon näitab raha, mis saate kätte pärast kõikide kulude maha arvestamist. Nii on võimalik näha seda, mis summa kätte saadakse pärast teiste kulude nagu teenustasu, üldhaldustasude ning käibemaksu mahaarvestamist.

Kellelt lennu hilinemise hüvitist küsida?

Esimene asi, mida teha enne kompensatsiooni küsimist on veenduda, et antud firma on registreeritud õigusbüroo. Registreeritud õigusbüroo võib tuua kaasa eelise, et teie päring on kindlustatud pankroti vastu ning firma on valitsuse poolt järele valvatud. Registreeritud õigusbürooga probleemide tekkimisel võib järelvalve autoriteedile esitada kaebuse firma kohta, ning valitsus aitab teid.

Kui firma on nõuete farmer või asub eksootilises asukohas, võib esineda probleeme. On firmasid (affiliate firmad), kes väidavad, et aitavad teid kompensatsiooniga pika hilinemise puhul, kuid tegelikuses koguvad nad teie isikuandmeid läbi veebilehe ning müüvad neid registreeritud õigusbüroole või esindajatele. Selliste nõuetega tegelevaid esindusfirmasid ei ole palju.

Mis on teie õigused Euroopa lennureisijana?

Euroopa Liidu regulatsioon No. 261/2004 ütleb, et reisijatel on 3+ tunni pikkuste hilinemiste, enne vähemalt 2 nädalat etteteatamata lendude tühistamise, lendude ülereserveerimise ning ühenduslennust maha jäämise puhul õigus kuni 600 euro suuruse kompensatsioonini.

Et tühistatud, hilinenud või ülereserveeritud lennu puhul saaks kompensatsiooni küsida, peab olukorras otseselt süüdi olema lennufirma ning mitte mõni väline tegur nagu näiteks äärmuslikud ilmatingimused või muu force majeure.

Vahetevahel on keeruline küsida kompensatsiooni otse lennufirmalt. Tihti lükatakse nõue tagasi või ei vastata kliendi kirjale üldse. Ehk kui mure iseennast ei lahenda, siis kompensatsioonifirmad on olemas, et aidata teil raha tagasi saada – tihti ka võimalikult lühida aja jooksul.

Firmade Airhelp, Fairplane, Claim4Flights ja Bott and Co hindade võrdlus

Esmalt tuleks mainida, et kõik eelnimetatud kompensatsioonifirmad pakuvad kliendile head abi, mis on seotud rohke tööga, et klientide õigused lennureisijatena saaksid kaitstud. Alates aastast 2019 on mitu teenusepakkujat kasutusele võtnud uued hinnasüsteemid, nagu näiteks:

Kogu hind üle 50% kohtus esindamiseks. Süsteemid, mille hinnavahemik on 25% ja 50% vahel.-Üldhaldustasu £25 Mõnikord on raske mõista allahindluse ja voucher’i süsteeme. Paljud lennukompensatsioonifirmad reklaamivad oma hindasid protsentides. Lihtsam on siiski kasutajatel absoluutsete numbritega arveldada. Leidsime, et on ausam, kui kasutaja teab ette raha, mida ta täpsemalt maksma peab.

EL 261 seaduse järgi makstakse kompensatsioon eurodes, seega oleme me kalkuleerinud ligikaudse saadava kompensatsiooni eurodes, pärast kursside vahetust naeladest (£) eurodeni (€). See uuring koostati 1. jaanuaril 2019

Airhelp lennuhüvitis

Firma AirHelp küsib 25% teenustasuna ja 25% (koos käibemaksuga) kohtutoimingute tasuna, kui juhtum viiakse kohtusse.

Nende hinnakirjas on kirjas: “…kui AirHelp on edukas õigluse pakkumises teenusena ning klient saab kompensatsiooni, siis on AirHelp’il õigus küsida teenustasu, mis arvestatakse maha lennukompensatsioonist.”Lisaks ka “…kohtutoimingute tasu arvestatakse maha lennukompensatsioonist lisaks teenustasule.”

“Muude nõuete puhul peale EC 261 nõuete, kus kliendil on õigus kompensatsioonile vahemikus 501 kuni 600 EUR, maksab klient 150 EUR teenustasu” ja “…kui alustatakse kohtuasi, et pakkuda õiglust teenusena, milles kliendil on õigus 600 EUR kompensatsionile, maksab klient 150 EUR kohtutoimingute tasu.”

See tähendab, et kui asi viiakse kohtusse, siis küsivad nad miinimum 50% oma teenuse eest. Seega jääb teile kätte vaid 50% summast, ning seda ka ainult siis, kui veab. Trustpilotis leidub palju arvustusi AirHelp’ist, kus räägitakse vahendustasudest, teenusest endast, töökohtadest AirHelp’is ning AirHelp’i mobiilirakendusest.

Klientidele, kes toimetavad läbi Online Travel Agency (OTA), või ükskõik millise muu ettevõtete lepingu, võidakse küsida summat, mis on võrdne teenustasu ja kohtutasu summaga, ehk kuni 50%.

Kõik informatsioon Airhelpi hindade kohta on võetud hinnakirjast “Published: 2018.02.01”, ning vaadatud 3. jaanuar 2019.

Bott & Co esindustasu

Bott and Co küsivad 25% + käibemaksu kogu kompensatsiooni summast ning £25 reisija kohta üldhalduskulu, juhul kui kohtuasi võidetakse.

Fairplane kaudu lennufirma peale kaebamine

Fairplane küsib £25 üldhaldus kulu, pluss 25% ja käibemaksu saadud kompensatsioonist. Nende teenus põhineb “pole võitu, pole kulusid” poliitikal.

Kui küsida, milline on kõige soodsam teenusepakkuja firmade Airhelp, Fairplane, Claim4Flights, Bott and Co. või Claim Flights, siis on ilmne, et Claim Flights on esikohal kõige soodsama lennukompensatsioonifirmana. Claim Flights ei küsi lisakulusid, isegi kui alustatakse kohtuasi.

Voucherid, kupongid, allahindlused, mida lennufirma pakub hüvituseks

Meie teadmiste järgi ei ole konkureerivatel firmadel mingit sorti vouchereid. Kõigest Airhelpi kupongid näivad olemas olevat ning võivad olla antud reisibüroodelt klientidele.Maksta on vaja vaid võidu korral, ehk ei mingit riski teile

ClaimFlights, nagu ka meie, tegutseb “pole võitu – pole kulusid” poliitikaga. Kui kompensatsiooni ei saada, siis ei maksa te mitte midagi, seega saab nõuet oma õigustele esitada riskivabalt.Isegi kui olete kõhelnud oma õiguste kaitsmises lennufirma vastu, sest soovite vältida lisakulude riski, siis esitage nõue ClaimFlights’iga.

Näide 600 € suurusest nõudest ja teie osast

Kui Claim Flights võidab kohtus, saate te kätte 420 € ning kõik kulud kaetakse nende poolt. Kui jõutakse erakokkuleppele, saate summa vahemikus 0 kuni 420 €. Kui kohtuasi kaotatakse, saate te 0 ja ClaimFlights katab kõik kulud. Te ei kanna rahalist riski ning saate lisaks ekspertarvamuse.

Startup paradiis – kuidas sai Eestist idufirmade loomekoht

Viimased 20 aastat on eestlaste jaoks olnud kasvamise aeg. Nõukogude Liidust eraldumine tõi kaasa perioodi, mil majanduse ning riikliku julgeoleku kasvatamise kõrvalt tuli tegelema hakata eriorganisatsioonide ning enda riigi ning toodangu turustamisega välisriikidesse. Mis puudutab digitaalse vundamendi loomist, siis tol ajal riigivõimu omavad isikud tegid riskantseid otsuseid, mis nüüdseks on ennast ära tasunud mitmekordselt. Eesti kui Euroopa oma Silicon Valley on vaid üks vähestest kirjeldustest, kuidas välismaa meedia Eestit kirjeldab.

Startup Eesti

Startup paradise ehk idufirmade paradiis ja kõige digitaliseeritum riik maailmas – slooganid mis kajastuvad pea igas välismeedia blogi artiklites või uudistesaates. Riik toetab ettevõtlikke kodanikke ning väikeärisid, pakkudes võimalust end turustada suuremalt väljaspool riigipiire ning aitab julgelt kaasa äriga seotud teemadel ning kaitsel. Tehnoloogia erinevad kasutamisvõimalused on limiteerimata ning kuna 99% teenustest on niigi kättesaadavad juba digitaalselt, ei pea startup’iga alustav tiim rinda pistma kohutava bürokraatiaga. Nii säilib julgus ning tahe jätkata unistuste ning ideede täideviimisel.

Eestlased on end parimal tehnoloogilisel tasemel näidanud juba alates Skype turule toomisest. Suhtlusvahendite ja programmide loomisel on meeles peetud põhimõtet, et suhtlus oleks võimalik kusiganes ning kellega iganes. Kuna ka Hotmail on alustatud eestlaste poolt, ei ole vaja panna kahtluse alla inimeste võimekus mõelda kastist väljapoole. Noored saavad oma teadmised juba koolist ning algklassidest alates on võimalik õppida erinevaid oskusi veebis toimetamiseks, hiljem ka programeerimist. Eesti riik toetab haridusüksusi ning võimaldab lastel ja noortel omandada haridus tasuta.

Rahastus kui edasiarendav põhivara seob omavahel investorid ning tarkvara loojaid. Paljud ükssarvik startupid on oma rahastuse teeninud investeerijatelt, kes ühel või teisel moel on oma kasumid teeninud riske seades börsiturul või ülemaailmselt tuntuks saades.

Eesti Startup firmad, kes on kasvanud just tänu välisinvestoritele on

  1. Transferwise ehk Wise
  2. Pipedrive
  3. Nortal
  4. Taxify ehk Bolt
  5. Skype ehk Microsoft

Skypega seotud huvi ning tõeline edulugu inspireerib välisinvestoreid investeerima oma raha just Eesti idufirmadesse, sest juba järgmisest uuest rakendusest või eestlaste poolt loodud tarkvarast võib saada järgmine maailmaturgu vallutav üksiksarv.

Suurimate investeerijate hulka kuuluvad seni

● Sir Richard Branson
● Peter Thiel
● Ron Conway
● Timothy Draper
● Shakil Khan
● Dave McClure
● Robin Klein & Saul Klein
● Redpoint Ventures
● Index Ventures
● 500 Startups
● Seedcamp
● Intel Capital
● Charles River Ventures
● Matrix Partners

Murrangulised kohtuotsused

Viimastel aastatel on ELK tehtud karmid otsused reisijate õiguste valdkonnas mitmeid olulisi muutusi põhjustanud.

Veebruar 2004, määrus 261/2004 (Euroopa Komisjon)Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon töötasid määruse välja selleks, et kehtestada lendude tühistamise ja reisijate lennust mahajätmise kriteeriume ja tingimusi puudutavad reeglid. Need puudutavad ka reisija õigusi olukorras, kus lennufirma ei suuda reisijale tagada kohta klassis, kuhu ta esialgu pileti broneeris. Õigusakt jõustus 2005. aasta veebruaris, aga selles ei viidata lendude hilinemisele.

Detsember 2008, Wallentin-Hermann versus Alitalia (Euroopa Liidu Kohus)Selle juhtumi lahendamisel järeldas Euroopa Liidu Kohus (ELK), et lennuettevõtjad ei saa lennuki hoolduses tekkinud tehnilisi probleeme erakorraliste asjaoludena käsitleda, ning kaotas sellega seaduselünga, mille abil lennuettevõtjad sageli põhjendasid oma keeldumist tühistatud lennu eest hüvitist maksta.

November 2009, Sturgeon versus Condor Flugdienst GmbH (Euroopa Liidu Kohus)Juhtumi lahendamisel otsustas ELK, et hüvitist tuleb kohaldada enam kui kolm tundi väldanud hilinemise korral. Otsuse vaidlustasid British Airways, Lufthansa ja easyJet, väites, et ELK muutis määrusega EÜ 261 paika pandud reegleid (milles ei olnud reguleeritud üle 3 tunni väldanud hilinemisi).Oktoober 2012, liidetud kohtuasjad (a) Nelson versus Lufthansa ja (b)

Kuninganna/TUI Travel/IATA/British Airways/easyJet versus Lennuamet (Euroopa Liidu Kohus)ELK kinnitas uuesti, et üle 3 tunni väldanud hilinemise korral on reisijatel õigus kooskõlas määrusega EÜ 261 hüvitist saada, v.a siis, kui on tegemist erakorraliste asjaoludega, mida lennuettevõtja ei saa kontrollida. Kohus otsustas ka, et nõue reisijatele üle kolme tunni väldanud hilinemise korral hüvitist maksta ei ole Montreali konventsiooniga vastuolus.Hea uudis on, et selle kohtuotsuse muutmine on äärmiselt ebatõenäoline, kuna ELK suurkoja otsuste vastu ei saa apellatsioonikaebust esitata. Juhtumil oli väga oluline roll tarbijate ja lennuettevõtete vahelise olukorra selgemaks muutmisel. Lennuamet (LA) ja teised Euroopa ametiasutused pidid oma reisijaportaalid ajakohastama ning lisama sinna teabe reisijate õiguste kohta.

September 2013, Jeff ja Joyce Halsall versus Thomas Cook (Staffordshire, Ühendkuningriik)LA andmetel oli see esimene juhtum, milles määrusele EÜ 261 tuginedes võit saadi. Halsallid kaebasid Thomas Cooki kohtusse selle eest, et viimane põhjendas hilinemist erakorraliste asjaoludega, kuigi hilinemise tegelikuks põhjuseks olid lennukiga seotud mehaanilised probleemid. Kohtunik lükkas Halsallide hagi tagasi, kuid pärast määrusest EÜ 261 teada saamist esitasid viimased apellatsioonkaebuse ning seljatasid kohtus oma vastase.

Veebruar 2013, Air France versus Heinz Gerke Folkerts (Euroopa Liidu Kohus)Selle juhtumi lahendamisel otsustas ELK, et kui lend hilineb vähem kui 3 tundi, aga saabumine lõppsihtkohta hilineb selle tõttu rohkem kui 3 tundi, siis on reisijal õigus määruse EÜ 261 alusel hüvitist saada.Folkerts pidi Bremenist Pariisi ja São Paulo kaudu Paraguaysse lendama. Tema Air France’i lend Bremenist Pariisi hilines 2,5 tundi. Folkerts jäi seetõttu maha lennust, millega ta oleks pidanud Pariisist edasi São Paulosse lendama. Kuigi Air France reserveeris talle koha hilisemale lennule samasse sihtkohta, tähendas algsest jätkulennust mahajäämine Folkertsi jaoks seda, et ta jõudis Paraguaysse 11 tundi hiljem, kui esialgu planeeritud.

Hüvitiste taotlemise aegumistähtaeg

Perioodi, mille jooksul võib lennu hilinemise, tühistamise või ülebroneerimise eest hüvitist taotleda, määravad ELi liikmesriigid oma seadustega.See otsus põhineb 2012. aasta novembris tehtud lahendil, milles väideti, et EÜ määruse 261 artiklites 5 ja 7 kehtestatud hüvitismeetmed jäävad Varssavi ja Montreali konventsioonide rakendusalast välja. Teisisõnu, Varssavi konventsiooni artiklis 29 ja Montreali konventsiooni artiklis 35 sätestatud kaheaastane aegumistähtaeg ei kuulu kohaldamisele.

Määrus (EÜ) 261/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, 11. veebruar 2004,

millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/9

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3] vastavalt lepituskomitees 1. detsembril 2003 aastal heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Õhutranspordi valdkonnas ühenduse võetava meetme eesmärk on muu hulgas tagada reisijate kaitstuse kõrge tase. Peale selle tuleks täielikult võtta arvesse kõiki tarbijakaitse üldisi nõudeid.

(2) Lennureisist mahajätmine ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja ebamugavust.

(3) Kuigi nõukogu 4. veebruari 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 295/91 (kompenseerimissüsteemi ühiseeskirjade kohta, mida rakendatakse regulaarlennuliikluses reisija lennureisist mahajätmise korral) [4] kehtestati reisijate kaitstuse põhitase, on jäänud liiga kõrgeks nende reisijate arv, kes on vastu nende tahtmist lennureisist maha jäetud, ning nende reisijate arv, keda mõjutavad lendude tühistamised ilma ette teatamata või pikaajalised hilinemised.

(4) Seetõttu peaks ühendus kõnealuses määruses sätestatud kaitstuse standardeid karmistama, suurendama reisijate õigusi ning tagama lennuettevõtjate tegutsemise ühtlustatud tingimustel liberaliseeritud turul.

(5) Kuna erinevus regulaarsete ja mitteregulaarsete lendude vahel on kadumas, tuleks sellist kaitset lisaks regulaarlendude reisijatele laiendada ka mitteregulaarsete lendude reisijatele, sealhulgas ekskursioonipakettides osalejatele.

(6) Liikmesriigis asuvast lennujaamast väljalendavatele reisijatele tagatavat kaitset tuleks laiendada reisijatele, kes lendavad välja lennujaamast, mis asub liikmesriigis asuva lennujaama sihtpunktiks olevas kolmandas riigis, kui lendu opereerib ühenduse lennuettevõtja.

(7) Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks peaks selles määruses sätestatud kohustuste täitmine jääma tegutsevale lennuettevõtjale, kes teostab või kavatseb teostada lennu, olenemata sellest, kas lennuk kuulub kõnealusele ettevõtjale, on renditud ilma (dry lease) või koos meeskonnaga (wet lease) või kasutatakse seda muul alusel.

(8) Käesolev määrus ei tohiks piirata tegutseva lennuettevõtja õigusi taotleda vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt.

(9) Lennureisist vastu nende tahtmist mahajäetud reisijate arvu tuleks vähendada, nõudes lennuettevõtjatelt, et nad leiaksid vabatahtlikud, kes loobuksid oma broneeringutest hüvitiste vastu, selle asemel et reisijad lennureisist maha jätta, ning maksaksid terves ulatuses hüvitist reisijatele, kes jäid lennureisist maha.

(10) Reisijatel, kes jäid vastu nende tahtmist lennureisist maha, peaks olema võimalus oma lennud tühistada ning saada piletite eest hüvitist või jätkata reisi rahuldavatel tingimustel, ja nende eest tuleks piisavalt hoolitseda ajal, kui nad ootavad hilisemat lendu.

(11) Ka vabatahtlikel peaks olema võimalik oma lennud tühistada ning saada piletite eest hüvitist või jätkata reisi rahuldavatel tingimustel, kuna nad puutuvad kokku samasuguste reisiraskustega nagu reisijad, kes jäeti vastu nende tahtmist lennureisist maha.

(12) Samuti tuleks vähendada lendude tühistamisest reisijatele tulenevaid raskusi ja ebamugavust. Selle saavutamiseks tuleks nõuda vedajatelt, et nad teavitaksid reisijaid lennu tühistamisest enne lennu ettenähtud algust ning pakuksid neile lisaks võimalust teekonda mõistlikkuse piires muuta, et reisijad saaks jätkata reisi teisiti. Kui lennuettevõtjad nii ei toimi, peaks nad maksma reisijatele hüvitist, välja arvatud juhul, kui tühistamise põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed.

(13) Reisijatel, kelle lennud on tühistatud, peaks olema võimalus saada piletite eest hüvitist või jätkata reisi muudetud marsruudil rahuldavatel tingimustel, ning nende eest tuleks piisavalt hoolitseda ajal, kui nad ootavad hilisemat lendu.

(14) Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist.

(15) Erakorralised asjaolud loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse mõju konkreetsele lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu väljumise järgmisele päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise, kuigi asjaomane lennuettevõtja on võtnud kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või tühistamiste vältimiseks.

(16) Kui ekskursioonipakett tühistatakse muudel põhjustel kui lennu tühistamine, käesolevat määrust ei kohaldata.

(17) Reisijate eest, kelle lennud on lükatud edasi kindlaksmääratud ajaks, tuleks piisavalt hoolitseda ja neil peaks olema võimalus oma lennud tühistada ja saada piletite eest hüvitist või jätkata reisi rahuldavatel tingimustel.

(18) Asendus- või edasilükatud lendu ootavate reisijate eest hoolitsemist võib piirata või selle ära jätta, kui selline hoolitsemine võib põhjustada pikemat viivitust.

(19) Tegutsevad lennuettevõtjad peaksid hoolitsema liikumispuudega isikute erivajaduste ning selliste isikute saatjate eest.

(20) Reisijaid tuleks lennureisist mahajätmisest ning lendude tühistamisest või hilinemisest täielikult teavitada, et nad saaksid tõhusalt oma õigusi kasutada.

(21) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta käesoleva määruse sätete rikkumiste eest ja tagama nende karistuste rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(22) Liikmesriigid peaksid tagama oma lennuettevõtjate üldise vastavuse käesolevale määrusele, kontrollima selle rakendamist ning määrama asjakohase asutuse seda kontrolli tegema. Kontroll ei tohiks mõjutada reisijate õigusi ega lennuettevõtjate võimalust kohtu kaudu siseriikliku seaduse alusel õiguskaitset taotleda.

(23) Komisjon peaks käesoleva määruse rakendamist analüüsima ning eelkõige hindama võimalust laiendada selle määruse kohaldamisala kõikidele reisijatele, kes on sõlminud lepingu reisikorraldaja või ühenduse ettevõtjaga ning kes lendavad kolmandas riigis asuvast lennujaamast liikmesriigi lennujaama.

(24) Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik leppisid Londonis 2. detsembril 1987. aastal mõlema riigi välisministri ühisdeklaratsioonis kokku korras, mis suurendaks koostööd Gibraltari lennujaama kasutamisel. See kord pole veel jõustunud.

(25) Määrus (EÜ) nr 295/91 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Teema

1. Käesolevas määruses kehtestatakse siin nimetatud tingimustel reisijate minimaalsed õigused järgmistes olukordades:

a) reisijaid jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha;

b) lend tühistatakse;

c) lend hilineb.

2. Käesoleva määruse kohaldamisest Gibraltari suhtes ei järeldu, et see kahjustaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi õiguslikke positsioone nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.

3. Käesoleva määruse kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes lükatakse edasi selle korra jõustumiseni, mis sisaldub Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembril 1987 tehtud ühisdeklaratsioonis. Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsused teevad nimetatud jõustumiskuupäeva nõukogule teatavaks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) lennuettevõtja — kehtiva lennutegevusloaga õhutranspordiettevõte;

b) tegutsev lennuettevõtja — lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu;

c) ühenduse lennuettevõtja — lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on välja andnud liikmesriik vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) sätetele [5];

d) reisikorraldaja — korraldaja nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ (reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta) [6] artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses, välja arvatud lennuettevõtja;

e) pakett — direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 punktis 1 määratletud teenused;

f) pilet — reisimisõigust andev kehtiv dokument või muul kujul kui paberina esinev samaväärne dokument, sealhulgas elektrooniline dokument, mille on välja andnud või heaks kiitnud lennuettevõtja või tema volitatud esindaja;

g) broneering — tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud;

h) lõppsihtkoht — registreerimislauas esitatavale piletile märgitud sihtkoht või vahetute ümberistumistega lendude korral viimase lennu sihtkoht; arvesse ei võeta olemasolevaid ümberistumisega asenduslende, kui peetakse kinni esialgsest kavandatud saabumisajast;

i) liikumispuudega isik — mis tahes isik, kelle liikumisvõime on reisi ajal füüsilise (sensoorne või lokomotoorne, ajutine või püsiv) või vaimse puude, vanuse või mis tahes muu vaeguse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab eritähelepanu ning kõikidele reisijatele kättesaadavate teenuste kohandamist tema vajadustele;

j) lennureisist mahajätmine — reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui lennureisist mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid;

k) vabatahtlik — isik, kes on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel ning kes on lennuettevõtja reisijatele suunatud pöördumise korral valmis loobuma oma broneeringust hüvitise vastu.

l) tühistamine — asjaolu, kui varem kavandatud lend, millele oli broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse:

a) reisijate suhtes, kes lendavad välja asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast;

b) reisijate suhtes, kes lendavad kolmanda riigi lennujaamast asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaama, ning kui sellistele reisijatele ei ole antud hüvitust või makstud kompensatsiooni ning kui nad pole saanud abi selles kolmandas riigis, kui asjaomast lendu opereeriv lennuettevõtja on ühenduse ettevõtja.

2. Lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et:

a) reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, välja arvatud artiklis 5 osutatud tühistamise korral,

– sätestatud korras ning ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud,

või kui aega ei ole märgitud,

– mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega; või

b) lennuettevõtja või reisikorraldaja on suunanud reisija lennult, mille jaoks tal oli broneering, teisele lennule, olenemata põhjusest.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata reisijate suhtes, kes reisivad tasuta või hinnaalandusega, mis ei ole vahetult või kaudselt avalikkusele kättesaadav. Seda kohaldatakse siiski reisijate suhtes, kellel on lennuettevõtja või reisikorraldaja poolt pidevate lendajate programmi või muu äriprogrammi alusel väljastatud piletid.

4. Seda määrust kohaldatakse ainult reisijate suhtes, kes reisivad mootoriga jäigatiivalise õhusõidukiga.

5. Seda määrust kohaldatakse mis tahes lennuettevõtja suhtes, kes korraldab lõigetes 1 ja 2 osutatud reisijatele reise. Kui tegutsev lennuettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga lepingut, täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, käsitatakse seda ettevõtjat tegutsevana selle isiku nimel, kes on kõnealuse reisijaga lepingu sõlminud.

6. Käesolev määrus ei mõjuta direktiivi 90/314/EMÜ kohaseid reisijate õigusi. Käesolevat määrust ei kohaldata juhtudel, kui ekskursioonipakett tühistatakse muul põhjusel kui lennu tühistamine.

Artikkel 4

Lennureisist mahajätmine

1. Kui lennuettevõtja mõistlikkuse piires eeldab, et lennureisist mahajätmine on tõenäoline, pöördub ta kõigepealt vabatahtlike poole ettepanekuga nende broneeringud hüvitise vastu tühistada tingimustel, milles asjaomane reisija ja tegutsev lennuettevõtja kokku lepivad. Vabatahtlikke abistatakse vastavalt artiklile 8; sellist abi antakse lisaks käesolevas lõikes nimetatud hüvitistele.

2. Kui vabatahtlike arv ei ole piisav selleks, et lubada ülejäänud broneeringuga reisijad lennukile, võib lennuettevõtja reisijad vastu nende tahtmist lennureisist maha jätta.

3. Kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitama hüvitist vastavalt artiklile 7 ning abistab neid vastavalt artiklitele 8 ja 9.

Artikkel 5

Tühistamine

1. Lennu tühistamise korral:

a) pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artiklile 8; ning

b) pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele 2 ning teekonna muutmise korral, kui uue lennu mõistlikkuse piires oodatav väljumisaeg on vähemalt järgmisel päeval pärast tühistatud lennu kavandatud väljumisaega, artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi; ning

c) on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui

i) neid ei ole tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või

ii) neid on teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või

iii) neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

2. Kui reisijat teavitatakse tühistamisest, tutvustatakse talle võimalikke alternatiivseid reisivõimalusi.

3. Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

4. Kohustus tõestada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest, lasub lennuettevõtjal.

Artikkel 6

Hilinemine

1. Kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb:

a) kaks tundi või rohkem kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või

b) kolm tundi või rohkem kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või

c) neli tundi või rohkem kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul,

pakub tegutsev lennuettevõtja reisijatele:

i) artikli 9 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 määratletud abi; ning

ii) artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi, kui mõistlikkuse piires eeldatav väljumisaeg on vähemalt varem väljakuulutatud väljumisajale järgneval päeval; ning

iii) artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud abi, kui lend hilineb vähemalt viis tundi.

2. Igal juhul antakse abi iga vahemaa jaoks eespool sätestatud ajavahemike jooksul.

Artikkel 7

Õigus hüvitisele

1. Kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni:

a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;

b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;

c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul.

Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

2. Kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi, nii et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle:

a) kahe tunni kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või

b) kolme tunni kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või

c) nelja tunni kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul,

võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50 %.

3. Lõikes 1 osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil.

Artikkel 8

Õigus tagasimaksmisele või teekonna muutmisele

1. Kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijatele võimalust valida järgmiste valikuvõimaluste vahel:

a) – seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmine artikli 7 lõikes 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu, ning vajadusel koos,

– esimesel võimalusel toimuva tagasilennuga esimesse väljumiskohta;

b) esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel toimuv teekonna muutmine reisijate lõppsihtkohta; või

c) võrreldavatel tingimustel toimuv teekonna muutmine reisijate lõppsihtkohta reisijale sobival hilisemal kuupäeval, olenevalt vabadest kohtadest.

2. Lõike 1 punkti a kohaldatakse samuti reisijate suhtes, kelle lennud on osa paketist, välja arvatud õigus piletihinna tagasimaksmisele, kui neil on sellele õigus direktiivi 90/314/EMÜ alusel.

3. Kui linnas või piirkonnas on mitu lennujaama ja lennuettevõtja pakub reisijale lendu mõnda teise lennujaama kui ettetellitud lennu puhul, kannab lennuettevõtja reisija sõidukulud kõnealusest teisest lennujaamast ettetellitud lennu lennujaama või kokkuleppel reisijaga mõnda muusse lähedalasuvasse sihtkohta.

Artikkel 9

Õigus hoolitsusele

1. Kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijatele tasuta järgmist:

a) ooteajaga võrreldes piisav söök;

b) hotellimajutus,

– kui tuleb oodata üks või mitu ööd või

– kui reisija peab ootama kavandatust kauem;

c) transport lennujama ja majutuskoha (hotell või muu) vahel.

2. Lisaks võimaldatakse reisijatele tasuta kaks telefonikõnet, teleksi- või faksiteadet või elektronkirja.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel pöörab tegutsev lennuettevõtja erilist tähelepanu liikumispuudega isikute vajadustele ning nende saatjatele ning saatjateta reisivate laste vajadustele.

Artikkel 10

Reisiklassi muutmine

1. Kui tegutsev lennuettevõtja paigutab reisija kõrgemasse klassi, kui ostetud piletiga ette nähtud, ei või ta selle eest nõuda lisatasu.

2. Kui tegutsev lennuettevõtja paigutab reisija madalamasse klassi, kui ostetud piletiga ette nähtud, maksab ta artikli 7 lõikes 3 osutatud viisil seitsme päeva jooksul tagasi:

a) 30 % piletihinnast kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul või

b) 50 % piletihinnast kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude puhul, välja arvatud liikmesriikide Euroopa territooriumi ja Prantsuse ülemeredepartemangude vahelised lennud, ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul või

c) 75 % piletihinnast kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul, sealhulgas liikmesriikide Euroopa territooriumi ja Prantsuse ülemeredepartemangude vahelised lennud.

Artikkel 11

Liikumispuudega või erivajadustega isikud

1. Tegutsevad lennuettevõtjad tagavad kõigepealt sõiduvõimaluse liikumispuudega isikutele ning neid saatvatele isikutele või tunnustatud teenistuskoertele ning saatjateta reisivatele lastele.

2. Lennureisist mahajätmise, lennu tühistamise või mis tahes pikkusega hilinemise korral on liikumispuudega isikutel ja nende saatjatel ning saatjateta reisivatel lastel nii kiiresti kui võimalik õigus artikli 9 kohasele hoolitsusele.

Artikkel 12

Lisahüvitis

1. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira reisijate õigusi lisahüvitisele. Käesoleva määruse alusel antud hüvitis võidakse sellisest lisahüvitisest maha arvata.

2. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse, sealhulgas pretsedendiõiguse asjakohaste põhimõtete ja eeskirjade kohaldamist, ei kohaldata lõiget 1 reisijate suhtes, kes on artikli 4 lõike 1 alusel vabatahtlikult broneeringust loobunud.

Artikkel 13

Õigus kahjude hüvitamisele

Kui tegutsev lennuettevõtja maksab hüvitist või täidab muid käesoleva määruse kohaseid kohustusi, ei või käesoleva määruse sätteid tõlgendada nii, et see kitsendaks õigust taotleda vastavalt kohaldatavale õigusele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt. Eelkõige ei piira käesolev määrus mingil moel tegutseva lennuettevõtja õigust taotleda hüvitist reisikorraldajalt või muult isikult, kellega tegutsev lennuettevõtja on sõlminud lepingu. Samamoodi ei tohi käesoleva määruse sätteid tõlgendada nii, et see kitsendaks reisikorraldaja või kolmanda isiku (muu kui reisija) õigust taotleda tegutsevalt lennuettevõtjalt vastavalt kohaldatavatele asjakohastele õigusaktidele hüvitist, kui tegutsev lennuettevõtja on sellise reisikorraldaja või kolmanda isikuga sõlminud lepingu.

Artikkel 14

Kohustus teavitada reisijaid nende õigustest

1. Tegutsev lennuettevõtja tagab, et registreerimislauas oleks selgesti loetav ja reisijatele hästi nähtavalt paigutatud teadaanne, mis sisaldab järgmist teksti: “Kui Teid ei lubata lennukile või kui Teie lend tühistatakse või hilineb vähemalt kaks tundi, küsige registreerimislauast või lähteväravast dokumenti Teie õiguste, eelkõige makstava hüvitise ja osutatava abi kohta.”

2. Lennureisist maha jätnud või lennu tühistanud tegutsev lennuettevõtja annab igale reisijale, keda lennureisist mahajätmine või lennu tühistamine puudutab, kirjaliku teatise, milles on märgitud käesoleva määruse kohase hüvitise maksmise ja abi andmise eeskirjad. Samuti annab ta samasuguse teatise igale reisijale, keda puudutab lennu hilinemine vähemalt kaks tundi. Samuti antakse reisijale kirjalikult artiklis 16 osutatud siseriikliku määratud asutuse kontaktandmed.

3. Pimedate ja nägemispuudega isikute puhul kohaldatakse käesoleva määruse sätteid, kasutades selleks sobivaid vahendeid.

Artikkel 15

Kohustustest loobumist käsitlev keeld

1. Käesoleva määruse alusel reisijate ees võetud kohustusi ei või piirata ega nendest loobuda, eelkõige veolepingusse märgitava mööndus- või piirava klausliga.

2. Kui reisija suhtes sellist mööndus- või piiravat klauslit kohaldatakse või kui reisijat ei teavitata korralikult tema õigustest ja ta on selle tulemusel võtnud vastu hüvitise, mis on väiksem käesolevas määruses ettenähtust, on reisijal ikkagi õigus vajalikele menetlustele pädevates kohtutes või ametiasutustes, et saada kätte täiendav hüvitis.

Artikkel 16

Rikkumised

1. Iga liikmesriik määrab asutuse, kes vastutab käesoleva määruse jõustamise eest oma territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate lendude ja kolmandast riigist sellistesse lennujaamadesse saabuvate lendude puhul. Vajadusel võtab see asutus vajalikud meetmed reisijate õiguste kaitsmise tagamiseks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike kohaselt määratud asutusest.

2. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, võib iga reisija esitada lõike 1 alusel kaebuse määratud asutusele või muule liikmesriigi määratud pädevale asutusele käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta liikmesriigi territooriumil asuvas mis tahes lennujaamas või kõnealusel territooriumil asuvasse lennujaama kolmandast riigist saabuva mis tahes lennuga seotud rikkumise kohta.

3. Liikmesriikide poolt käesoleva määruse rikkumise puhul kohaldatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 17

Aruanne

Komisjon saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2007 aruande käesoleva määruse toimimise ja selle tulemuste kohta, eelkõige:

– lennureisist mahajätmise ja lendude tühistamise kohta,

– käesoleva määruse kohaldamisala laiendamise kohta reisijatele, kes on sõlminud lepingu ühenduse lennuettevõtjaga või kellel on lennubroneering, mis moodustab osa ekskursioonipaketist, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 90/314/EMÜ, ja kes lendavad muude kui ühenduse lennuettevõtjate lendudega kolmanda riigi lennujaamast liikmesriigi lennujaama,

– artikli 7 lõikes 1 osutatud hüvitiste võimaliku ülevaatamise kohta.

Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 295/91 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 17. veebruaril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. veebruar 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

M. McDowell

Kas lend viidi läbi erineva firma poolt, kui firma, kes reserveeris koha? Võimalik, et peate küsima kompensatsiooni firmalt, kes teile pileti müüs

Hiljuti jõudis Euroopa Kohus otsusele, et juhtumite korral, kus lendu korraldab pileti müünud lennufirmast erinev firma, võib pileti müünud firmat võtta vastutavaks tõrgetele juhul, kui olukord vastab kindlatele tingimustele.

Põhiliseks Euroopa Kohuse seisukohta toetavaks argumendiks, kellele konkurendid olid refereeritud Landgericht Hamburgi poolt, olid juhtumid, mis vastasid eelnimetatud tingimustele (näiteks pikaajalised wet lease tüüpi lepingud lennufirmade vahel).Lennufirma, mis langetab otsuse jätkata lendu ning tegeleb selle planeerimisega, kuulub endiselt töötava lennuettevõtte definitsiooni alla, mis on vastuoluline selle termini üldkasutusliku tähendusega.

Näiteks TUIFly

Reisija Wirth ja tema kolm reisikaaslast esitasid nõude otse lennuettevõttele Thomson Airways ning mitte piletimüüjale TUIFly – nende lend hilines märkimisväärselt ning regulatsiooni 261/2004 järgi oli neil õigus rahalisele kompensatsioonile. Thomson Airways liisis lennuki koos meeskonnaga (wet lease) TUIFly-le ning reisijate seisukohast on Thomson Airways tõrkes süüdi.Tavakorras selliste juhtude käsitlemisel on esitada nõue lennufirmale, kes viivad otseses mõttes lendu läbi, ehk juhivad lennukit. Thomson Airways hooldab lennukit, palkab meeskonna ja seega on mõistuspärane arvata, et nemad vastutavad kõikide lennuga seotud probleemide eest.

Siiski on pärast põhjalikku uuringut selgunud, et TUIFly ja Thomson Airwaysi vahelises lepingus on selgelt kirjas, et mitmed tähtsad protsessid nagu reisijate turvalisus, pardateenused, maapealne käsitlemine, koha reserveerimine ja autoriseerimise saamine jäävad piletimüüja TUIFly kohustusteks ning polnud allhanke korras tellitud Thomson Airways’ilt. See kriitiline fakt tähendas, et isegi kui Thomson Airways oli märgitud kui lennufirma, kes tegeleb kohtade reserveerimiste ja piletitega, siis TUIfly täitis endiselt töötava lennuettevõtte rolli, mis tõi neile ka kaasa operatiivse lennuettevõtte kohustused reisijatele.

Kohtuotsusest on tähtsaks tõsiasjaks õppida see, et lennufirma, mille vastu saab õiguslikult esitada nõude varieerub juhtumipõhiselt, olenedes lepingust.

Millistelt lendudelt on võimalik kompensatsiooni saada? ✍️

Vaata oma postkasti

Lennukompensatsiooni on võimalik taotleda lendude pealt, mis on:

  • tühistatud vähemalt 2 nädalat enne lendu;
  • hilinenud rohkem kui 3 tundi;
  • toimunud viimase 3 aasta jooksul;
  • alustas lendu Euroopa aladelt või lõpetas lennu Euroopas Euroopa lennufirmaga.

Järgmisena on vaja teada oma lennu detaile. Kui oled lennu broneerinud interneti vahendusel, leiad oma meilis kindlasti lennu kinnituse, kus on kõik need andmed olemas.

Kuidas leida üles oma emailist kompensatsioon?

Kui sul koheselt ei meenu ühtegi lendu, mille peal võiks saada lennukompensatsiooni, siis tuleks need oma e-mailist üles leida. Kui mõne lennuga oli probleeme, siis suure tõenäosusega teavitati sind ekirja teel. Seda kindlasti siis, kui lennu broneerisid internetis.

Meili leidmiseks võid otsingusse sisestada erinevad fraase või termineid nagu:

  • tühistatud lend
  • broneeringu staatus
  • tühistatud broneering
  • hilinenud lend
  • lennu muudatus
  • lennu staatus
  • uus väljumise aeg
  • lend hilineb
  • broneeringu muutus
  • lennu väljumine jne.

Kui oled vastava e-kirja leidnud, oled üks samm lähemal lennukompensatsiooni saamisele. Kui sa ei leia ühtegi e-kirja, mis tõestaks lennu hilinemist või ära jäämist viimase 3 aasta jooksul, siis oleks mõistlik üle vaada oma telefonile tulnud sõnumid. Seal võib olla lennu detaile, mis muudab e-kirja leidmise kergemaks.

Igaks juhuks kontrolli üle ka oma rämpspost, kuhu võivad sattuda ka olulisemad kirjad.

Kuidas ma saan selle maili teha rahaks?

Kindlasti on selles e-kirjas olemas ka broneeringu number ja muud olulised lennu detailid. See number ja andmed tuleb sisestada koos lennu ja oma andmetega Helpflight taotlusesse, et saaksime veenduda kas kompensatsiooni saamine on võimalik.

Helpflight on Eesti vanim ja usaldusväärseim lennu kompensatsioonide lahendaja. Hoolitseme kogu paberimajanduse eest ning hoiame sind kursis kogu protsessiga ja muudatustega. Tagame sulle kiire vastuse ja isegi, kui lend paraku ei vasta lennukompensatsiooni saamisele, ei pea sa midagi maksma.

Mis lennufirmad lasevad tasuta lennupileteid muuta või tühistada

airBaltic Kõikide Läti firma broneeringutega, mis on tehtud 10. – 31. märts, on võimalik tasuta reisi kuupäevasid muuta. Muudetud reis peab toimuma 31. detsembrini 2020. Vaid 1x saab muuta kuupäeva.

Finnair Soome lennufirma pakub lendude tasuta muutmist, mis on ostetud enne 30. aprilli. Kui ostsite lennupiletid märtsis ja aprillis, ei pea te muretsema reisi ärajäämise korral.

Lufthansa Kui broneering on tehtud enne 30. märtsi, saab muuta piletid uuteks kuupäevadeks 2020.a sees. Samuti, kui broneering on tehtud enne 12. märtsi ja lend peaks toimuma kuni 30. aprillini, siis saab selle tühistada.

Easyjet Lubab kõikidele lendudele tasuta kuupäevade muutmist. Muutmine tuleb teha 2 tundi enne lennu algust.

Ryanair Muutmistasuta lendude kuupäevad on 13. – 31. märts. Kui uued lennupiletid on varem ostetud piletitest soodsamad, siis Ryanair hinnavahet ei kompenseeri. Nagu ikka.

LOT Kui lend on 12. märtsi – 24. aprilli vahemikus, on võimalik tasuta kuupäevasid muuta. Uus lend peab jääma sellesse aastasse.

SAS Vahemikus 5. – 19. märts on ostetud piletitel tasuta kuupäevade muutmine. Uus lend peab toimuma  30. novembrini.

Etihad Airways Lennufirma pakub ühekordset tasuta kuupäevade muutmist uutele broneeringutele.

Turkish Airlines Muutmistasu ei küsita lendude eest, mis on ostetud kuni 31. märtsini ja toimuvad selle aasta sees. Hinnavahe tuleb kliendil tasuda.

Air France KLM Lendudele, mis on kuni 31. märtsini võib valida uued piletid lendamiseks perioodil 31. maini 2020.

British Airways Lennud, mis toimuvad kuni 15. maini, võib ümber vahetada voucheri vastu, mis kehtib 12 kuud. Samuti kehtib see poliitika piletite kohta, mis on ostetud vahemikus 3. – 31. märts.

Norwegian Norrakad ei küsi tasu lendude muutmise eest, mis toimuvad Itaaliasse, Austriasse ja USAsse.

Aeroflot Annab raha tagasi või tasuta kuupäevade muutmist lendudele, mis toimuvad kriisikohtadesse Hiinasse, Lõuna-Koreasse, Itaaliasse, Hispaaniasse, Iraani,Iisraeli, Prantsusmaale ja Saksamaale. Muidu on tavatingimused.

Qatar Airways 3 päeva enne lendu on võimalik lennu kuupäevasid muuta, mis toimuvad 30. juunini või vahetada lennupilet voucheri vastu, mis kehtib aasta.